Vox Clamantis

1996. aastal asutatud ansambel Vox Clamantis (lad k – hüüdja hääl) koondab lauljaid, heliloojaid, instrumentaliste ja dirigente, keda köidab gregooriuse laul ja see muusika on nende repertuaari tuum. Kuid sageli lauldakse ka muud, vanamuusikast nüüdisteosteni – Vox Clamantisele on uudisteoseid kirjutanud paljud heliloojad. Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve.

Muusikal „Ooperifantoom“ on kõigi aegade kuulsaim – seda teavad kõik, kes on žanrist vähegi midagi kuulnud. A.  L. Webberi „Ooperifantoom“ esietendus 1986. aastal Londonis ja tugineb 1911. aastal ilmunud samanimelisele romaanile. Romaani unustatud kummitus elab tänasel päeval nii tormiliselt, et seda on nähtud vähemalt 30 riigi 151 teatris.

Tartu lavastusel on muljetavaldav omapära: Vanemuine oli Webberi kompaniiga lepingu sõlmimisel kolmas teater maailmas, mis sai litsentsi uuslavastus välja tuua oma soovide kohaselt.

Muusikapäeval on võimalik osa saada lavastuse esimese osa läbimängust, kus astuvad üles Koit Toome, Maria Listra ja Kalle Sepp.

KONTSERT ON VÄLJA MÜÜDUD!
NB! Sissepääs tasuta, kuid SISSEPÄÄSUKS TULEB EELNEVALT VÄLJA VÕTTA PRII PILET kas Vanemuise kassast, Piletimaailma teeninduspunktist või veebist.

Olja Raudonen (tšello), Tõnu Kalm (klarnet), Karmen Puis (sopran) ja Kadri-Ann Sumera (klaver)

Olja Raudonen alustas tšelloõpinguid lapsepõlves oma õe eeskujul iseseisvalt, misjärel asusu õppima Jõhvi Muusikakkooli. Hilisemalt viisid õpingud teda Heino Elleri nimelisse Tartu Muusikakooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Hetkel on OljaVanemuise sümfooniaorkestri tšellist, kes on palju esinenud nii solisti kui kammermuusikuna. Kontsertide korraldajana on ta palju rikastanud Tartu kultuurielu. 

Tõnu Kalm onõppinud klarnetit Lembit Leetna, Tiit Veigeli, Margus Vahemetsa, Toomas Vavilovi ja Hannes Altrovi juhendamisel. Ta on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel ja osa võtnud paljudest meistrikursustest. Oma esimese soolokontserdi andis Tõnu 2007. aasta veebruaris, esitades Tartu Raekojas prantsuse klarnetimuusikat. 2007. aasta sügisest töötab Vanemuise teatri sümfooniaorkestris ning 2008. aasta sügisest ka Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.

Karmen Puis on lõpetanud Elleri Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia. Alates aastast 1997 töötab ta Vanemuise solistina. Puis on laulnud soolopartiisid ka paljudes suurvormides (sh. Mozarti “Reekviem” ja “Kroonimismissa”, Beethoveni missa C-duur, Schuberti missa Es-duur, Vivaldi “Gloria”, Bachi “Markuse passioon”, Mahleri IV sümfoonia), osalenud kammerkavades, andnud soolokontserte.

Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina. Tema repertuaaris on teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Üks tema tegevuse fookusi on eesti muusika, nii uudisteoste, aga ka nt oma isa Lepo Sumera või Mart Saare heliloomingu populariseerimine.

Kädy Plaas (sopran), Mati Turi (tenor) ja Hain Hõlpus (klaver)

Kädy Plaas on kauni häälega sopran, kes on pälvinud tunnustust nii kontserdi- kui ka ooperilaval. Hinnatud solistina esineb ta vokaalsümfoonilistes suurvormides ning teeb koostööd mitmete interpreetide ja ansamblitega. Kontsertreisid on viinud teda Soome, Lätti, Leetu, Saksamaale ja Prantsusmaale. 

Mati Turi on nõutud tenor nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumite sooloosi, samuti on ta hinnatud kammerlaulja. Turi repertuaar on lai, ulatudes barokist eesti nüüdismuusikani.

Hain Hõlpus on andekas klaverisaatja, kes tegutseb peamiselt pop-jazzi ja kergemuusika valdkonnas. Ta on teinud koostööd paljude solistide ja ansamblitega, aga sageli on ta musitseerimas ka kõige pisemate solistidega Eestimaa erinevais paigus, kus ta on laste laulukonkursside saateansamblite juht.

NB! Sissepääs on tasuta, kuid selleks tuleb EELNEVALT VÄLJA VÕTTA TASUTA PILET kas Piletilevi esindusest või veebist.

Kädy Plaas (sopran), Mati Turi (tenor) ja Hain Hõlpus (klaver)

Kädy Plaas on kauni häälega sopran, kes on pälvinud tunnustust nii kontserdi- kui ka ooperilaval. Hinnatud solistina esineb ta vokaalsümfoonilistes suurvormides ning teeb koostööd mitmete interpreetide ja ansamblitega. Kontsertreisid on viinud teda Soome, Lätti, Leetu, Saksamaale ja Prantsusmaale. 

Mati Turi on nõutud tenor nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumite sooloosi, samuti on ta hinnatud kammerlaulja. Turi repertuaar on lai, ulatudes barokist eesti nüüdismuusikani.

Hain Hõlpus on andekas klaverisaatja, kes tegutseb peamiselt pop-jazzi ja kergemuusika valdkonnas. Ta on teinud koostööd paljude solistide ja ansamblitega, aga sageli on ta musitseerimas ka kõige pisemate solistidega Eestimaa erinevais paigus, kus ta on laste laulukonkursside saateansamblite juht.

NB! Sissepääs on tasuta, kuid selleks tuleb EELNEVALT VÄLJA VÕTTA TASUTA PILET kas Piletilevi esindusest või veebist.

Linda-Anette Verte (viiul), VHK orkester, dirigent Rasmus Puur

Linda‐Anette Verte on noor andekas viiuldaja, kes on olnud Vanemuise sümfooniaorkestri kontsertmeister ja esinenud nii Eestis kui välismaal. Muu hulgas on ta ka andekas luuletaja – tal on ilmunud luuleraamat-CD, kus kõlavad teosed sooloviiulile ning kus palade vahele loeb tema luuletusi Harriet Toompere.

Vanalinna hariduskolleegiumi keelpilliorkester loodi 1996. aastal ja selles mängivad noored vanuses 13–19 eluaastat. Orkestri repertuaar koosneb eesti muusikast. Orkestrit juhatab noor andekas dirigent-helilooja, tänavuse Veljo Tormise fondi stipendiumi laureaat Rasmus Puur.

Evelin Samuel-Randvere (vokaal), Johan Randvere (klaver), Laura Alissa Juhkam (vokaal), Sandra Elisee Juhkam (vokaal)

Duo Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere on kooslus, kus kohtuvad klassikaline klaver, poplaulja hääl ning siiras rõõm muusikast. Evelin Samuel-Randvere on tuntud eelkõige lüüriliste lugude esitajana, Johan Randvere aga on üks eredamaid oma põlvkonna pianiste, kes on mh esinenud maailma hinnatumates kontserdisaalides, nii Carnegie Hallis kui Moskva konservatooriumi suures saalis. 

Õed Sandra Elisee ja Laura Alissa Juhkam on musikaalse pere lapsed, kes oma imeliste puhaste häältega rõõmustasid kuulajaid juba päris väikestena. Mõlemad laulavad nii solistina kui ka ansamblites ja koorides. Sandra on muusikakoolis õppinud viiulit, vioolat ja klaverit, Laura õpib klaverit ja löökpille

Jõhvi Muusikakooli õpilased

Hea Muusikapäeva tähistaja! 

Muusikapäeva meeskond  ja Jõhvi Muusikakooli õpilased ja õpetajad peavad teieni tooma kurva sõnumi. Jõhvi Muusikakooli õpilaste kontserti Muusikapäeval kahjuks EI TOIMU.
Iga päev suureneb koroonasse nakatunute arv ning ürituse korraldaja peab olema suuteline tagama sündmuse külaliste turvalisuse. Antud oludes ei ole seda aga võimalik rahuliku südamega teha, mistõttu on vastutustundlik tegu kontsert ära jätta. 
Meil on kahju võimalike ebamugavuste pärast, kuid kõige tähtsam, et oleksime terved ja hoitud! 
Juhime tähelepanu, et Muusikapäeva tähistamiseks on teisigi võimalusi. Soovitame kaasa lüüa  "Minu muusikapäeva” programmis - just sel moel, nagu Sina soovid seda teha. Võta kätte instrument, musitseeri pere ringis, uudista võõrast muusikastiili või vastupidi, pane mängima oma armastatuim pala – lihtsalt võta hetk, mängi muusikat ja kuula!
Lisaks on võimalik kaasa elada Muusikapreemiate jagamisele 1. oktoobril õhtul, mida saab jälgida ERSO.TV vahendusel, samuti kuulata Klassikaraadiost kell 19 ning jälgida ETV-st algusega kell 20.
Loodame, et Jõhvi Muusikakooli õpilased annavad olukorra paranedes muusikapäevale pühendatud kontserdi, sest muusika jaoks on hinges alati ruumi!

Jõhvi Muusikakool avas oma uksed 1953. aasta detsembris Ahtme linnaosas, kus nende kasutusse eraldati kaks klassiruumi vastvalminud keskkoolihoones. Õpilaste ja õpetajate arvu suurenedes on tulnud mitu korda asukohta vahetada. 2005. aasta oktoobris koliti vast valminud Jõhvi kontserdimajas. Kui alustati kahe õpetaja ja 27 õpilasega, siis praegu on õpilasi 200 ringis ning koolis töötab 22 pedagoogi, tegutsevad bigbänd, keelpilliansamblid, akordioniorkester, kitarriansamblid, mudilaskoorid, poiste- ja lastekoor.

Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

Eelmisel hooajal oma 75. aastapäeva tähistanud Eesti Rahvusmeeskoori asutas omal ajal eesti koorimuusikakorüfee Gustav Ernesaks. Aastate jooksul on koor kasvanud kogu maailmas tuntud professionaalseks kollektiiviks, kelle repertuaar ulatub renessansist 21. sajandi muusikani, lihtsatest lauludest suurte heliloojate suurvormideni. RAM on oma pika ajaloo jooksul andnud üle 7000 kontserdi Eestist Põhja-Ameerika ja Aasiani. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. 

Mikk Üleoja on noorema põlvkonna andekas dirigent. Tema dirigeerimisel on ilmunud seitse heliplaati, neist kolm on salvestatud Eesti Rahvusmeeskooriga. Mikk Üleoja valiti 2014. aastal aasta dirigendiks, 2015. aastal omistati talle ja Eesti Rahvusmeeskoorile riiklik kultuuripreemia.

René Soom (bariton), Martti Raide (klaver) ja Artjom Roditšenko (klarnet), Darja Roditšenko (klaver)

René Soom on kauni häälega bariton, kelle repertuaari kuuluvad näiteks nimiosa Tšaikovski ooperist „Jevgeni Onegin“ ja Mozarti ooperist „Figaro pulm“, samuti Mister X Kálmáni operetis „Tsirkusprintsess“ või don Quijote Leigh’ muusikalist „Mees La Manchast“ jpt. Ta on tegutsenud aktiivselt ka väljaspool oma koduteatrit (RO Estonia), esinenud külalisena nt Vanemuise ja Variuse teatri lavastustes.

Martti Raide on armastatud pianist, kontsertmeister ja kammermuusik, tema peamised lavapartnerid on olnud Villu Valdmaa, Mati Turi, Kädy Plaas, Helen Lokuta, René Soom jt. Raide repertuaari kuulub nii romantismiaegset kui ka kaasaegset klassikat ning ta on osalenud mitmekümne eesti helilooja uudisteose esitusel. 

Tapa vallast pärit kammermuusikud  Artjom ja Darja Roditšenko on pälvinud mitmeid auhindu
rahvusvahelistel muusikakonkurssidel. Roditšenkode igapäevatöö on õpetada noori muusikuid Tapa, Väike-Maarja ja Rakvere muusikakoolis. 

Raadio Laste laulustuudio mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor, dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner, klaveril Siim Selis

Raadiomajas käib kaks korda nädalas koos üks rõõmsameelne ja sõbralik seltskond – Raadio laste laulustuudio. Oma laululapsed on raadiol olnud juba alates 1955. aastast. Praegu laulavad-tantsivad 6–17-aastased tüdrukud ja poisid lauluõpetajate Kadri Hundi ja Kaie Tanneri, tantsuõpetaja Märt Agu, hääleseadja Anu Aimla ja solfedžoõpetaja Inta Roosti juhendamisel. Stuudios on ettevalmistuskoor, mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. 
Kontserdi- ja konkursireisid on laulustuudio koore viinud paljudesse paikadesse üle maailma. 
Raadio laste laulustuudio kunstiline juht ja dirigent on alates 1998. aastast Kadri Hunt. Lisaks laulude õpetamisele kirjutab ta neid vahel ka ise – 2008. aasta detsembris sai valmis heliplaat, millel on Mart Siimeri ja Kadri Hundi lastelaulud.
Kadri Hundi abiliseks laulude õpetamisel on abidirigent Kaie Tanner. Ta on varem lapsi laulma õpetanud Kaarli lasteaias ja eelkoolis ning Musamari mudilaste muusikakoolis. Lisaks on ta lastekoori Väike küünal peadirigent.
Pianist Siim Selis on mitmekülgne muusik. Ta on teinud koostööd paljude eesti lauljate ja kooridega ning esinenud pianisti ja dirigendina näiteks Soomes, Saksamaal, Kanadas ja Uus-Meremaal. Selis on mänginud mitmete orkestrite koosseisus ning teinud koostööd näiteks Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

Raadio Laste laulustuudio mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor, dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner, klaveril Siim Selis

Raadiomajas käib kaks korda nädalas koos üks rõõmsameelne ja sõbralik seltskond – Raadio laste laulustuudio. Oma laululapsed on raadiol olnud juba alates 1955. aastast. Praegu laulavad-tantsivad 6–17-aastased tüdrukud ja poisid lauluõpetajate Kadri Hundi ja Kaie Tanneri, tantsuõpetaja Märt Agu, hääleseadja Anu Aimla ja solfedžoõpetaja Inta Roosti juhendamisel. Stuudios on ettevalmistuskoor, mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. 
Kontserdi- ja konkursireisid on laulustuudio koore viinud paljudesse paikadesse üle maailma. 
Raadio laste laulustuudio kunstiline juht ja dirigent on alates 1998. aastast Kadri Hunt. Lisaks laulude õpetamisele kirjutab ta neid vahel ka ise – 2008. aasta detsembris sai valmis heliplaat, millel on Mart Siimeri ja Kadri Hundi lastelaulud.
Kadri Hundi abiliseks laulude õpetamisel on abidirigent Kaie Tanner. Ta on varem lapsi laulma õpetanud Kaarli lasteaias ja eelkoolis ning Musamari mudilaste muusikakoolis. Lisaks on ta lastekoori Väike küünal peadirigent.
Pianist Siim Selis on mitmekülgne muusik. Ta on teinud koostööd paljude eesti lauljate ja kooridega ning esinenud pianisti ja dirigendina näiteks Soomes, Saksamaal, Kanadas ja Uus-Meremaal. Selis on mänginud mitmete orkestrite koosseisus ning teinud koostööd näiteks Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

Klaveriduo Tiiu Sisask ja Maila Laidna

Tiiu Sisask ja Maila Laidna on klaveriduona tegutsenud juba õige mitu aastat. Koos on esinetud mitmetel festivalidel ja kontserdisarjades. Neid on tunnustatud ka preemiatega. 2016. aastal kõlas klaveriduo esituses Urmas Sisaski teose „Sombrero“ Eesti esiettekanne.

Anu-Mari Uuspõld (sopran), Tiiu Sisask (klaver). Segakoor August07, dirigent Urve Uusberg

Sopran Anu-Mari Uuspõld on õppinud Georg Otsa nim Tallinna muusikakoolis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias, Luzerni muusikakõrgkoolis ja Hispaanias Vigo konservatooriumis. 

Tiiu Sisask on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia. Tiiu on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel, saavutanud näiteks esimese koha Muusika- ja Teatriakadeemia kammermuusika konkursil ja Muusikakoolide vahelisel Noorte Pianistide konkursil. Ta on mitmete Urmas Sisaski teoste esmaesitaja. Aastast 2013 esineb klaveriduos „Tiiu Sisask ja Maila Laidna“.

Hanna-Liina Võsa (vokaal), Olav Ehala (klaver)

Laulja Hanna-Liina Võsa sai tuule tiibadesse ETV tütarlastekooris ning hiljem lauluvõitlusel „Kaks takti ette“, kus pälvis publiku lemmiku tiitli. Tema esimesed teatrirollid olid muusikalides „Kuningas ja mina“ ja „Väike õuduste pood“. 2009. aastal debüteeris ta rahvusooperi Estonia laval Elizana muusikalis „Minu veetlev leedi“, järgnesid rollid teisteski Eesti teatrites, näiteks Vanemuises ja Nukuteatris. Võsa on teinud ka rolle väljaspool Eestit, näiteks Helsingi linnateatris ja Soome rahvusooperis, andnud ka soolokontserte näiteks Jaapanis ja USAs. Ta on Tallinnas asuva muusikalikooli asutaja ja õppejõud. 

Olav Ehala on armastatud helilooja, kes on leidnud tee inimeste südamesse filmi- ja teatrimuusikaga. Paljudest tema lauludest on tehtud uusversioone ja neil on püsiv koht laulupidude kavades. Ehala muusika muudavad äratuntavaks rikkalik meloodika ja harmoonia, põnev rütmipilt ja mõtestatud tekstid. Eriti pikk koostöö on teda sidunud animaator Priit Pärnaga. Ehala tegevus on leidnud mitmekülgset tunnustust ja nii on tal ette näidata mitmed olulised preemiad, alates Eesti Kultuurkapitali aastapreemiast ja lõpetades riikliku kultuuripreemiaga. Olav Ehala on muusikapäeva tunnuslaulu „Laulu sünd“ autor.

Canzone neidudekoor ja mudilaskoor, Haapsalu kammerkoor, Oru kooli mudilaskoor, dirigendid: Ulrika Grauberg, Eneken Viitmaa. Johanna Liiv (vokaal), Aveli Meeles (vokaal), Teele Takjas (viiul, vioola), Margus Tokko (kontrabass)

Neidudekoor Canzone alustas tegevust Haapsalus 2001. aastal. Koori juhivad asutaja ja peadirigent Ulrika Grauberg, abidirigent on Eneken Viitmaa, koormeister Teele Takjas.
Canzone on andnud kontserte nii Eestis kui välismaal, teinud koostööd eesti ja välismaa heliloojatega, nagu John Hoybye (Taani), David Azurza (Hispaania). 2020/2021. hooajal on Canzonel kaks koosseisu: mudilaskoor (juhendaja Teele Takjas) ja neidudekoor (juhendajad Ulrika Grauberg, Eneken Viitmaa).

Haapsalu kammerkoor tegutseb 2006. aasta sügisest Haapsalu kultuurikeskuse juures. Koori repertuaar on lai: ilmalik ja vaimulik koorimuusika, kaasaegne ja klassikaline muusika ning eesti heliloojate looming ja koorimuusika laiast maailmast. Dirigent on Ulrika Grauberg, koormeister Karin Liipa.

Kontserdil on kaastegevad Oru kooli mudilastkoor, Johanna Liiv (vokaal), Aveli Meeles (vokaal), Teele Takjas (viiul, vioola), Margus Tokko (kontrabass).

Kirke Karja (klaver), Raimond Mägi (kontrabass), Karl-Juhan Laanesaar (löökpillid)

Kirke Karja, Raimond Mägi ja Karl-Juhan Laanesaar on eri kooslustes koos musitseerinud ligi kümme aastat. Neid ühendab huvi värskete kõlade otsimise vastu ning omanäoline mängustiil. Muusikapäeval esitab ansambel Eino Tambergi loomingu töötlusi: rekompositsioonid viiulikontserdist ja „Concerto grossost“. Kuna käesoleval aastal täitub 100 aastat ka Voldemar Panso sünnist, tuleb esitusele tõlgendus Pansole pühendatud Tambergi I sümfooniast.

ETV tütarlastekoor, dirigent Aarrne Saluveer

Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laulustuudiost. Koori repertuaari kuulub eri ajastute vaimulik ja ilmalik muusika, rahvamuusikatöötlused, pop- ja džässmuusika ning vokaalsümfoonilised suurvormid. Kontserte on antud kõikjal Euroopas, samuti Aasias ja Ameerikas. Praegu laulab kooris veerandsada neidu, keda juhatab Aarne Saluveer.

Aarne Saluveer on üks Eesti aktiivsemaid laste- ja noortemuusika arendajaid, muusikaõpetajaid, dirigente ja koolitajaid. Aastatel 1990–2004 Saluveeri muusikalisel juhtimisel ETV juures tegutsenud laste laulustuudiost on välja kasvanud kolm kõrgetasemelist koori: ETV tütarlastekoor, lastekoor ja mudilaskoor. Kooride tegevus on stiililiselt avar, muu hulgas on esitatud suurvorme ja muusikale. Saluveeri juhatatud koorid on võitnud auhindu Eestis ja rahvusvahelistel tippkonkurssidel.

Lauri Väinmaa (klaver)

Lauri Väinmaa on kõrgelt hinnatud pianist, pedagoog ja muusikaelu korraldaja. Ta on Eesti muusika- ja teatriakadeemia dotsent, kelle õpilaste hulka kuuluvad Ralf Taal, Mati Mikalai, Jürmo Eespere, Jüri Reinvere jt. Väinmaa on esinenud Eestis ja välismaal, Põhjamaadest Jaapanini, ning teinud koostööd mitmete orkestritega (ERSO, Hollandi, Läti ja Soome Raadio sümfooniaorkester). Alates 2001. aastast mängib ta klaveriduos Piret Väinmaaga. Lauri Väinmaa on paljude eesti heliloojate teoste esmaesitaja.

Liis Viira (harf) ja Ene Nael (klavessiin)

Hea Muusikapäeva tähistaja!

Iga päev suureneb koroonasse nakatunute arv ning ürituse korraldaja peab olema suuteline tagama külaliste turvalisuse. Kui seda ei ole võimalik rahuliku südamega teha, on vastutustundlik tegu üritus ära jätta. Vastavalt Terviseameti tungivale soovitusele avalikud üritused Võrumaal tühistada Ene Naela ja Liis Viira kontserdid Antsla kultuurikeskuses 1. oktoobril EI TOIMU.

Meil on kahju võimalike ebamugavuste pärast, kuid kõige tähtsam, et oleksime terved ja hoitud! Juhime tähelepanu, et Muusikapäeva tähistamiseks on teisigi võimalusi. Olete oodatud elama kaasa "Minu muusikapäevale” ning Muusikapreemiate jagamisele 1. oktoobril õhtul, mida saab jälgida ERSO.TV vahendusel, samuti kuulata Klassikaraadiost kell 19 ning jälgida ETV-st algusega kell 20.

Ene Nael on üks aktiivsemaid Eesti klavessiinimängijaid – õpetaja, koolitusprojektide vedaja, solist ja ansamblist. Eesti muusika suure huvilisena on ta teinud koostööd eesti heliloojatega ja olnud paljude klavessiiniteoste esmaesitaja.

Liis Viira on mitmekülgsete huvidega muusik ja kunstnik: harfimängija, helilooja, improviseerija ja eksperimentaalsete animatsioonide looja. Ta mängib nii soolot, aga osaleb ka ansamblite ja orkestrite töös. Helilooloojana on ta kirjutanud paljudele koosseisudele soolopalast sümfooniaorkestrini. Sooloprojektis Liz Wirestring ühendab ta harfihelisid elektroonikaga. 

Liis Viira (harf) ja Ene Nael (klavessiin)

Hea Muusikapäeva tähistaja!

Iga päev suureneb koroonasse nakatunute arv ning ürituse korraldaja peab olema suuteline tagama külaliste turvalisuse. Kui seda ei ole võimalik rahuliku südamega teha, on vastutustundlik tegu üritus ära jätta. Vastavalt Terviseameti tungivale soovitusele avalikud üritused Võrumaal tühistada Ene Naela ja Liis Viira kontserdid Antsla kultuurikeskuses 1. oktoobril EI TOIMU.

Meil on kahju võimalike ebamugavuste pärast, kuid kõige tähtsam, et oleksime terved ja hoitud! Juhime tähelepanu, et Muusikapäeva tähistamiseks on teisigi võimalusi. Olete oodatud elama kaasa "Minu muusikapäevale” ning Muusikapreemiate jagamisele 1. oktoobril õhtul, mida saab jälgida ERSO.TV vahendusel, samuti kuulata Klassikaraadiost kell 19 ning jälgida ETV-st algusega kell 20.

Ene Nael on üks aktiivsemaid Eesti klavessiinimängijaid – õpetaja, koolitusprojektide vedaja, solist ja ansamblist. Eesti muusika suure huvilisena on ta teinud koostööd eesti heliloojatega ja olnud paljude klavessiiniteoste esmaesitaja.

Liis Viira on mitmekülgsete huvidega muusik ja kunstnik: harfimängija, helilooja, improviseerija ja eksperimentaalsete animatsioonide looja. Ta mängib nii soolot, aga osaleb ka ansamblite ja orkestrite töös. Helilooloojana on ta kirjutanud paljudele koosseisudele soolopalast sümfooniaorkestrini. Sooloprojektis Liz Wirestring ühendab ta harfihelisid elektroonikaga. 

Endrik Üksvärav (tenor), Peep Lassmann (klaver)

Dirigent ja laulja Endrik Üksvärav on viimastel aastatel astunud regulaarselt üles solistina nii Eestis kui ka Hollandis, samuti Jaapanis. Eriliselt oluline on Üksväravale just eesti heliloojate loomingu esitamine. Ühtlasi on ta 2010. aasta sügisel asutatud kammerkoori Collegium Musicale dirigent, mis on pälvinud korduvalt aasta koori tiitli.

Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, kes on hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Ta on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas ERSO ja Moskva filharmooniaorkester. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust. Erilisel kohal tema repertuaaris on Olivier Messiaeni klaverimuusika ja eesti heliloojate teosed. 

Sten Heinoja (klaver) 

Sten Heinoja on noorema põlve pianist, kes lõpetas 2015. aastal EMTA klaveriosakonna cum laude Ivari Ilja juhendamisel. Ta on edukalt osalenud paljudel konkurssidel nii Eestis kui ka välismaal. Nii võitis ta näiteks 2014. aastal VIII Eesti pianistide konkursi, pälvides lisaks viis eripreemiat. Kontserttegevus on viinud teda Lätti, Leetu, Soome, Rootsi, Suurbritanniasse ja USAsse. Alates 2015. aastast õpib ta Londoni kuningliku muusikakõrgkooli Royal College of Music magistrantuuris. Heinoja on ka saate Klassikatähed 2016. aasta võitja.

Helin-Mari Duo, Kelli Uustani Duo, Rudanovski & Kill

Helin-Mari Arder on eesti publikule saanud tuttavaks oma päikeseliste lauludega. Ta esitab võluvalt prantsuse šansoone, brasiilia bossanovasid, vaimulikke rahvalaule, jazziklassikat, eesti heliloomingut ja enda kirjutatud laule. Ta oskab esile tuua just antud stiilile omased nüansid, kuid samas jääb ta alati iseendaks, unistavaks romantikuks. Helin-Mari on loonud ka mitmeid lastelaule. Temalt on ilmunud kümmekond sooloplaati. 

Kelli Uustani on omapärase ja sooja hääletämbriga laulja ja laulukirjutaja, kelle muusika kõigub jazzi ja popi vahepealsel alal. Kirjutades ja tõlkides ise palju tekste, on tema jaoks oluline ka sõna ja selle edasi andmine. Oma duoga esitabki ta peamiselt enda loomingut.

Rudanovski & Kill. Kristjan kutsus Jaanise kohvile ettepanekuga koos mängima hakata. Nii nagu pärast esimest kohvitassi tuleb teine, viis esimene esinemine teiseni. Koos mängiti blues’i ja jazzistandardeid, kuni ühel suvisel päeval Rüütli tänaval paluti poistel juhuslikult esitada Django Reinhardti „Minor Swingi“. Sellest hetkest alates on Reinhardtist saanud Rudanovski & Killi alustala. Rudanovski & Kill pole lihtsalt improvisatsioonibänd, üha enam muutuvad lood komponeeritud tervikuteks, kus ühtki fraasi ei jäeta juhuse hooleks.

Sten Lassmann (klaver)

Sten Lassmann on eesti noorema põlvkonna tuntumaid pianiste, kes on võitnud mitmeid olulisi preemiaid ning esinenud mainekates kontserdisaalides Londonist Pekingini. Lassmann tegutseb solisti, kammermuusiku ja pedagoogina. Tema loominguline suurprojekt on salvestada Londoni plaadifirmas Toccata Classics kaheksale CD-plaadile kogu Heino Elleri klaverimuusika.

KONTSERT ON VÄLJA MÜÜDUD!

Maris Liloson (sopran), Siim Selis (klaver)

Sopran Maris Liloson on vabakutseline laulja. Varem on ta laulnud Eesti Filharmoonia Kammerkooris ja rahvusooper Estonia kooris. Ta on soleerinud Nargen Opera, Eesti Kontserdi, Tallinna kammerorkestri ja Pärnu linnaorkestri projektides. Lilosoni rollide hulka kuuluvad näiteks Pamina Mozarti ooperist „Võluflööt“, Carolina Cimarosa ooperist „Salaabielu“ jpt.

Pianist Siim Selis on mitmekülgne muusik, kes on teinud koostööd paljude eesti lauljate ja kooridega ning esinenud pianisti ja dirigendina näiteks Soomes, Saksamaal, Kanadas ja Uus-Meremaal. Ta on mänginud ka mitmete orkestrite koosseisus ning teinud koostööd Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

Keila Muusikakooli õpilased ja Tabasalu Muusikakooli õpilased

Rahvusvahelisel muusikapäeval juba traditsiooniks saanud sõpruskoolide kontserdil esitavad Keila ja Tabasalu muusikakoolide õpilased sedapuhku eesti heliloomingut. 

VHK orkester, dirigent Rasmus Puur

Vanalinna hariduskolleegiumi keelpilliorkester loodi 1996. aastal ja selles mängivad noored vanuses 13–19 eluaastat. Orkestri repertuaar koosneb eesti muusikast. Orkestrist juhatab noor andekas dirigent-helilooja, tänavuse Veljo Tormise fondi stipendiumi laureaat Rasmus Puur.

Vaskpilliansambel Tuulisbrass 

Vaskpilliansambel Tuulisbrass on Eesti puhkpillimaastikul silma paistnud noorte muusikute kooslus, mis tegutseb aastast 2016. Ansambli repertuaar on mitmekülgne, kavas on klassikalist ja pidulikku muusikat, pop- ja jazzmuusikat, marsse ja rahvalikke laule.

Senise nelja hooaja jooksul on esinetud seitsmekümnel üritusel Eestimaa eri paigus, Ahvenamaal ning Põhja-Soomes, on mängitud nii kirikutes, kontserdisaalides, vabaõhulavadel kui ka peopaikades ja pubides.

Koosseis: Mart Kivi (trompet), Martin Pajumaa (trompet), Nikita Matsuk (metsasarv), Mart Erik Põdra (tromboon), Toomas Oskar Kahur (tuuba) ja Marten Männa (löökpillid). Kaastegev Joonas Neumann (saksofon). 

Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa ballett "Tramm nimega Iha" II vaatuse avatud proov

Hea Muusikapäeva tähistaja! 

Muusikapäeva ja Rahvusooper Estonia meeskond peab teieni tooma kurva sõnumi. Balleti "Tramm nimega Iha" II vaatuse avatud proov Muusikapäeval kahjuks EI TOIMU.
Iga päev suureneb koroonasse nakatunute arv ning ürituse korraldaja peab olema suuteline tagama sündmuse külaliste turvalisuse. Antud oludes ei ole seda aga võimalik rahuliku südamega teha, mistõttu on vastutustundlik tegu avatud proov ära jätta. 
Meil on kahju võimalike ebamugavuste pärast, kuid kõige tähtsam, et oleksime terved ja hoitud! 
Juhime tähelepanu, et Muusikapäeva tähistamiseks on teisigi võimalusi. Kell 11.00 annab Kultuurikeskus Kajas kontserdi vaskpilliansambel Tuulisbrass, kell 12.00 astuvad Eesti Rahvusraamatukogus üles sopran Sigrid Mutso ja pianist Joonatan Jürgenson. 
Lisaks võib kaasa elada "Minu muusikapäevale” ning samuti Muusikapreemiate jagamisele 1. oktoobril õhtul, mida saab jälgida ERSO.TV vahendusel, samuti kuulata Klassikaraadiost kell 19 ning jälgida ETV-st algusega kell 20. 
Rahvusooper Estonia ootab kõiki huvilisi Estonia teatri suurde saali „Tramm nimega Iha“ etendustele – 8. ja 17. oktoobril on Blanche’i rollis Eve Mutso. Palume seejuures järgida rahvusooperi turvalise teatrikülastuse juhiseid, mis on ära toodud Rahvusooper Estonia kodulehel www.opera.ee. Kes aga 1. oktoobril soovib oma teatrijanu kustutada, siis just sel õhtul esineb „Tannhäuseris“ Lauri Vasar. 

Kohtume muusikasündmustel ja teatris, turvaliselt. 

Tennessee Williamsi Pulitzeri auhinnaga pärjatud näidendi „Tramm nimega Iha“ (1947) 65. ilmumisaastapäevaks valmis Šoti Balletil teosest särav balletiversioon. Võimsa dramaturgia ja tantsujoonisega loo tõid lavale rahvusvaheliselt tunnustatud koreograaf Annabelle Lopez Ochoa ning lavastaja ja režissöör Nancy Meckler. Peaosas säras eesti baleriin Eve Mutso.

Eve Mutso: „Tramm nimega Iha“ on eriline lavastus, sest selle loomisel töötasid koos koreograaf ja draamalavastaja. Balleti aluseks ei ole muinasjutt, vaid üks 20. sajandi silmapaistvamaid näidendeid. Blanche on kõige keerulisem roll, mille ma loonud olen, tema tantsimine on suur väljakutse. Selles lavastuses on midagi, mis teeb ta ka täna oluliseks – Šoti Ballett tõi selle mitu korda repertuaari tagasi ja ma tantsin nendega külalisena 2017. aastal Ameerikas.“

NB! Avatud proovis osalemiseks palume ennast REGISTREEERIDA SIIN.

Sigrid Mutso (sopran), Joonatan Jürgenson (klaver), vahetekstid Heidi Heinmaa (Eesti Rahvusraamatukogu)

Sopran Sigrid Mutso on ooperilaulja, vokaalpedagoog, hääleseadja ja ansamblite juhendaja. Ta on lõpetanud Tartu I muusikakooli klaveri erialal ning mänginud 10 aastat klahvpille ansamblis HU?. Tema repertuaari kuulub rida ooperirolle. Sigrid on andnud ka soololaulude ja barokkmuusika kammerkontserte mitmetes Eesti mõisates ja kirikutes.

Pianist Joonatan Jürgenson on andnud kontserte nii Eestis kui välismaal, teinud koostööd mitmete orkestritega ning on lisaks sooloesinemistele ka aktiivne kammermuusik. 2016. aastal võitis trio koosseisus Mari-Liis Urb (viiul), Kristian Plink (tšello) ja Joonatan Jürgenson grand prix’ Gyumri VIII rahvusvahelisel muusikafestivalil Armeenias ja on seejärel esinenud mitmel pool maailmas. Ta on osalenud paljudel konkurssidel ja saavutanud alati kõrge tunnustuse. Ta on korduvalt esinenud rahvusvahelistel klaverifestivalidel „Klaver“ ja „Tulevikumuusikud“.

Kristjan Kannukene (vioola)

Kristjan Kannukene jõudis eestlaste teadvusesse tänu saatele „Eesti otsib superstaari“, kus teda nimetati aasta isikupäraseimaks finalistiks. Kannukene on mees nagu orkester – ta on osav kitarrist, väleda sõrmejooksuga vioolamängija, suurepärane laululooja, karismaatiline lavafiguur ning kõige tipuks on tema lemmikstiil bluus!

Kristjan Randalu (klaver), Tallinna Kammerorkester ja dirigent Kristjan Järvi

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri avatud proov, dirigent Paul Mägi

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulava. Orkestrit on juhatanud paljud tuntud Eesti dirigendid. Ühel hooajal tuuakse publiku ette keskmiselt seitse kava. EMTA SO on saanud tunnustust kontsertreisidel Rootsi, Soome ja Saksamaale. Orkestriga töötavad regulaarselt väljapaistvad muusikud prof Toomas Vavilov ja prof Paul Mägi (peadirigent).

Tallinna Muusikakeskkooli solistid ja ansamblid

Aastast 1961 on Tallinna Muusikakeskkool peibutanud noori muusikalisi andeid oma tavatu haridusega: ühest koolist saab nii üld- kui ka muusikalise hariduse. Sõnal „kesk“ kooli nimes on seega vähemalt kaks tähendust: esimene „kesk“ sümboliseerib koolis omandatavat põhi- ja gümnaasiumiharidust, teine „kesk“ võiks tähendada muusikalist keskust, kuhu tullakse õppima ja ennast muusikaliselt arendama tervest Eestist. Sama tüve kannab sõna „keskkond“, vaimne õhustik. Selles koolis mängitakse pilli või peenemalt öeldes interpreteeritakse, luuakse helisid või siis komponeeritakse, juhatatakse muusikat ehk dirigeeritakse, lauldakse ja kirjutatakse-mõtiskletakse muusikast ja muidugi esinetakse, esinetakse, esinetakse – solistina, ansamblis, kooris, orkestris... Aga mis veel olulisem – hea on minna harjutama teades, et kolleegid teevad sedasama, hea on arutada kontserdielamuse üle teades, et see teema erutab ka klassikaaslasi. Hea on ühiselt püüelda muusikat täis tuleviku poole ja hea on teada, et seda teed on ennegi edukalt käidud! Sellest koolist on sirgunud veenvat täiendust nii muusikutele kui ka teistele erialadele. On astutud nii kodusesse muusika- ja teatriakadeemiasse kui ka kõrgkoolidesse välismaal.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Lodewijk van der Ree

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on üks tuntumaid Eesti muusikakollektiive maailmas. EFK asutas 1981. aastal Tõnu Kaljuste, kes oli koori kunstiline juht ja peadirigent kakskümmend aastat. Praegu on selles ametis Kaspars Putniņš. Koori repertuaar ulatub gregooriuse laulust ja barokkmuusikast 21. sajandi teosteni. Eriline koht on eesti heliloojate loomingul ja selle tutvustamisel maailmas. Igal hooajal antakse 60–70 kontserti nii kodu- kui ka välismaal.

Eesti muusika- ja teatriakadeemia välistudengid

Eesti muusika- ja teatriakadeemia pole populaarne õppeasutus üksnes kohalike tudengite hulgas. Igal aastal pürgib sinna üha enam välistudengeid igast ilmakaarest, alustades Hispaania ja Hiinaga ning lõpetades Soome ja Saksamaaga. Just neid tudengeid ja nende oskusi sel kontserdil imetleda saabki.

Silvia Ilves (tšello), Liidia Ilves (klaver)

Tšellist Silvia Ilves on mitmekülgne muusik, kes on esitanud nii klassikalist, varajast kui ka popmuusika repertuaari. Ta on mänginud ansamblis Urban Symphony, keelpillitrios La Phoenix ja koos oma õdedega ansamblis The Ilves Sisters. Laiema avalikkuse teadvusse jõudis ta 2016. aastal telesarjas „Klassikatähed“, kus võitis järjekindlalt publikuhääletused ja saavutas viimaks teise koha. 

Pianist Liidia Ilves on saavutanud esikohti rahvusvahelistel võistlustel ja on oma õdedest keelpillimängijatele hea kontsertmeister. Ta on Juuru huvikooli klaveriõpetaja ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia kontsertmeister.

Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor, dirigent Ingrid Kõrvits

Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor on välja kasvanud Tallinna muusikakeskkooli (TMKK) lastekoorist, mis tegutseb alates kooli asutamisest 1961. aastal. Koori dirigent on Ingrid Kõrvits, hääleseadja ning koormeister Jaanika Kuusik. Koori kuuluvad lauljad peamiselt vanuses 13–20 eluaastat, kes õpivad erialana mõnd instrumenti, laulmist, koorijuhtimist või muusikateooriat. Kooris laulmine annab võimaluse väljendada end hääle kaudu ning on kindlasti toeks ka pilliõppele. Kooril on aktiivne kontserttegevus. Esinetud on mitmel pool Eestis, samuti välismaal. 

Ene Salumäe (orel)

Armastatud organist Ene Salumäe on tuntud nii solisti kui ka kammermuusikuna, kes esineb regulaarselt kodu- ja välismaal. Salumäe on olnud pikalt mitmete Eesti ja Soome koguduste organist-koorijuht ning oreli- ja kirikumuusika õppejõud Viljandi Kultuuriakadeemias ja Usuteaduse Instituudis. Ta on olnud ka mitmete kontserdisarjade kunstiline juht.

Eesti pianistide Eesti muusika gala. Esinevad: Mihkel Poll, Age Juurikas, Marko Martin, Sten Lassmann, Peep Lassmann, Mati Mikalai, Kristi Kapten, Maksim Štšura

Mihkel Poll on eesti juhtivaid noorema põlvkonna pianiste, keda iseloomustab lai repertuaar Bachist 20. sajandi muusikani. Tal on ette näidata rida edukaid osavõtte nii kodu- kui ka välismaistelt konkurssidelt. Poll on andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Portugalist ja Kreekast ning lõpetades USA ja Venemaaga, ning seisnud soliidsete orkestrite ees nagu Sinfonia of Birmingham ja Birmingham Schools’ Symphony Orchestra. 

Age Juurikas on eesti noorema põlvkonna silmapaistvamaid pianiste, kelle interpretatsioonis on ühendatud Vene ja Euroopa klaverimängu traditsioonid. Juurikas on soleerinud mitmete orkestrite ees ning võitnud preemiaid nii rahvuslikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. Käesoleval ajal töötab Juurikas Eesti muusika- ja teatriakadeemia klaveripedagoogina.

Pianist Marko Martini mängustiili iseloomustavad energia ja lüürilisus, mis leiavad erilise väljundi Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingu interpretatsioonis. Romantikutega tema repertuaar siiski ei piirdu ning sama tähtsal kohal on 20. sajandi muusika. Martin on soleerinud näiteks Londoni filharmooniaorkestri, ERSO ja Tallinna Kammerorkestri ees ning andnud kontserte Saksamaast Kanadani. Aastast 2002 töötab Martin Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Peep Lassmann on väljapaistev eesti pianist, kes on hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Ta on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas ERSO ja Moskva filharmooniaorkester. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust. Erilisel kohal tema repertuaaris on Olivier Messiaeni klaverimuusika, samuti on oluline koht tema repertuaaris eesti muusikal. 

Sten Lassmann on eesti noorema põlvkonna tuntumaid pianiste, kes on võitnud mitmeid olulisi preemiaid ning esinenud mainekates kontserdisaalides Londonist Pekingini. Lassmann tegutseb solisti, kammermuusiku ja pedagoogina. Tema loominguline suurprojekt on salvestada Londoni plaadifirmas Toccata Classics kaheksale CD-plaadile kogu Heino Elleri klaverimuusika.

Pianist Mati Mikalai on eelkõige hinnatud suurepärase ansamblipartnerina, kõige tuntum on klaveriduo Kai Ratassepaga. Samas on ta ka võimekas sooloesineja, seda ka nüüdismuusika vallas. Tema soolorepertuaaris mängib olulist rolli impressionistide muusika, samuti Ferenc Liszti ja Ludwig van Beethoveni looming. Järjest enam esitab ta eesti heliloojate klaverimuusikat. Mati Mikalai õpetab klaverit Tallinna muusikakeskkoolis ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Kristi Kapten on silmapaistev eesti pianist, kes annab regulaarselt kontserte nii solisti kui ka kammermuusikuna. Kontsertreisid on teda viinud paljudesse maadesse, sh Suurbritannia, Hiina, USA, Rootsi, Itaalia, Iirimaa. Kristi ulatuslikus repertuaaris on märkimisväärsel kohal just 20. sajandil loodud, sageli ülimat virtuoossust nõudvad teosed.

Pianist Maksim Štšura on alustanud muusikuteed Eestis, kuid jõudnud õpingute käigus Londoni kuninglikku muusikakolledžisse. Lisaks klaverimängule tegeleb Maksim Štšura edukalt ka heliloominguga. Ta on ka aktiivne kammermuusik ja teinud koostööd paljude tunnustatud interpreetidega.  

Heigo Rosin (löökpillid)

Löökpillimängija Heigo Rosin on silma paistnud paljudel konkurssidel, laiema publiku armastuse pälvis ta telekonkursil „Klassikatähed“ (2013). Heigo on andnud soolokontserte, löönud kaasa ansamblites ja orkestrites, esinenud festivalidel nii Eestis kui välismaal.

KONTSERT ON VÄLJA MÜÜDUD!
NB! Sissepääs kontserdile on prii, kuid selleks tuleb EELNEVALT VÄLJA VÕTTA TASUTA PILET kas Piletilevi esindusest või veebist.

Duo Telluur

2015. aastal loodud Duo Telluur sai oma nime keemilise elemendi järgi, mis on haruldane – hõbedane ja habras, just nagu sellegi ansambli akustiline unikaalne kõla. Kitarr ja inglissarv on muusikamaailmas harva esinev pillikooslus. Ansambli liikmeid inspireerib nende instrumentide sumedakõlaline sobivus ja võimalus mängida värsket repertuaari. Ansamblis mängivad Heli Ernits (inglissarv) ja Kirill Ogorodnikov (kitarr).

KONTSERT ON VÄLJA MÜÜDUD!
NB! Sissepääs kontserdile on prii, kuid selleks tuleb EELNEVALT VÄLJA VÕTTA TASUTA PILET kas Piletilevi esindusest või veebist.

Kammernaiskoor LU, NUKU koor, dirigendid Reeda Toots ja Saale Kreen

Kammernaiskoor Lu alustas tegevust 2014. aastal. Koori liikmed on suuremas osas Ellerheina lastekoori kunagised lauljad.  
LU repertuaaris on peamiselt eesti muusika-  Tormis, Tamberg, Aints, Aimla, Kõrvits, Naissoo, Ehala jpt.  
2015. aastal käis koor Karjala laulupeol Sortavalas, mis oli pühendatud Soome rahvuseepose „Kalevala“ 180 aastapäevale.Koos Soome naiskooriga Tapiolan Laulu andis kammernasikoor LU  ühiskontserdid „Kevad – Kevät“ Tallinnas ja Soomes Espoos. LU on osalenud emakeele- ja hõimupäevade kontsertidel,  Naislauluseltsi advendikontsertidel ning teinud iseseisvaid kontserte.

NUKU koor on loodud 2010. a. Koori repertuaari suurima osa moodustab Eesti kaasaegne koorilooming. Oleme teinud aastate jooksul mitmeid teatraalseid kontsertetendusi, viimane neist Siim Aimla „Kalevipoeg”, millega käisime 2019.a. augustis Šotimaal Edinburghis Fringe festivalil. Varem oleme viinud Veljo Tormise „13 lüürilist Eesti rahvalaulu” Prantsusmaale Avignoni festivalile ning F. Martini „Arieli lauludega” käisime kontsertreisil Poolas. Oleme salvestanud kaks plaati: „Nukkude laulud” ja „Kalevipoeg”. NUKU koori loomingu aluseks on koorilaul kui lugude jutustamise viis. Meie kontsertetendustel räägivad ja tantsuivad lisaks laulmisele lauljad ise.
NUKU koor on osalenud konkurssidel Eestis ja välismaal ning saavutanud auhinnalisi kohti. Laulnud lisaks Eestile ka Itaalias, Kanadas, Šotimaal, Prantsusmaal, Valgevenes, Poolas.

Reeda Toots on lõpetanud EMTA (1984) näitleja ja (2014) MA teatripedagoogika erialal, on töötanud näitlejana, lavastajana, teatripedagoogina ning jõudnud koorimuusika juurde koos NUKU koori loomisega. On lavastanud lisaks NUKU koori kontsertidele mitmete teiste Eesti kooride kontserte ning mitmeid kooride suurüritusi.

Saale Kreen on lõpetanud EMTA MA kooridirigeerimises prof.Toomas Kapteni õpilasena. NUKU koori dirigendina on ta juhatanud „Arieli laulude” kava, toonud koorile põnevat repertuaari nii kaasaegsetelt noortelt Eesti heliloojatelt kui maailmaklassikutelt.   

Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav

Kammerkoor Collegium Musicale tuli kokku 2010. aasta oktoobris dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel. Koori eesmärk on rikastada ja edendada Eesti muusikaelu repertuaariga renessansist kaasajani. Olulisel kohal on vanamuusika ja eesti heliloojate teosed. Koor on teinud koostööd erinevate tippdirigentidega ning esinenud kõikjal maailmas Prantsusmaast Jaapanini. 2015. aastal tunnustas Eesti kooriühing Collegium Musicalet teistkordselt aasta koori tiitliga. Muusikapäeval juhatab koori Endrik Üksvärav.